Silmahaigused

Silmahaigused

Oftalmoloogia ehk silmaarstiteadus tegeleb silmahaiguste diagnoosimise ja raviga. Silmaarsti poole tasub pöörduda, kui näiteks tervisekontrolli raames soovitakse kontrollida nägemisteravust, nägemisvälja, silmarõhku ja silmapõhjasid. Alljärgnevalt toomegi välja enamlevinud silmadega seotud probleemid ja nende ravi.

Erinevad silmahaigused ja nende ravi

Nägemisteravuse langus on läänemaailmas äärmiselt levinud probleem. Kuigi lühinägelikkust (ehk müoopia) ning kaugnägelikkust (ehk hüperoopia, mille puhul on tarvilikud lugemisprillid) ei liigitata silmahaiguste alla, on tegemist siiski elukvaliteeti halvendava seisundiga. Õnneks on tänapäeva meditsiin arenenud nii kaugele, et nägemisteravust on võimalik lihtsalt ja turvaliselt korrigeerida laseroperatsiooni abil. Saadaval on palju meetodeid - näiteks Lasik, Femtolasik ja Smile. Laseroperatsiooni ajal lihvitakse silma pindmist kihti ehk sarvkesta nii, et seda läbivad valgusekiired murduvad õige nurga all, tänu millele nägemisteravus taasub. Juhul, kui sarvkest on laseroperatsiooniks liiga õhuke, ebasobiva kujuga või nägemisteravuse langus liiga suur, on üheks lahenduseks lisaläätse paigaldamine silma. Tegemist on pöörduva protsessiga, st läätse saab igal ajal eemaldada. Lisaks tegelevad silmaarstid haiguste ja probleemidega, mis vajavad keerukamat ravi või isegi kirurgilist sekkumist.

Kõõrdsilmsus ehk strabism on silmade koostöö häire, mille puhul on silm kas pidevalt kõõrdi või siis juhtub seda aeg-ajalt. Kõõrdsilmsus võib avalduda mis tahes vanuses. Alla 1-aastastel lastel võib silmade koostöö puudumise tõttu esineda juhuslikku kõõritamist, kuid selle püsival esinemisel ühes silmas võiks pöörduda arsti poole. Kõõrdsilmsuse tekkepõhjusteks võivad olla nn laisk silm ehk amblüoopia, aga ka nägemisteravuse puudulikkus, pärilikkus, traumad ja silmalihaste nõrkus. Amblüoopia korral on ravi seisukohalt esmatähtis varajane avastamine ja ravi. Lisaks mittesekkuvatele meetoditele (prillid, silma kinnikatmine, kleepsud, silmade harjutused) kasutatakse ravis ka kirurgilisi meetodeid, seda eriti juhul, kui põhjus on silmalihastes.

Katarakt ehk hallkae on vanematel inimestel sageli esinev haigus, mille täpset tekkepõhjust kahjuks ei teata. Terve silmalääts on läbipaistev ja juhib valguskiiri võrkkestale. Hallkae korral hakkab läätse sisemuses olev vedelik moodustama klompe ning lääts muutub häguseks. Haigus võib esineda nii ühes silmas kui ka mõlemas. Katarakt võib harvadel juhtudel olla ka kaasasündinud või tekkida teatud haiguste (nt reumatoidartriit, atoopiline dermatiit, diabeet) tüsistusena. Katarakti peamiseks sümptomiks on valutu ja pidevalt süvenev nägemise kadu. Kui haigus on nii kaugele arenenud, et häirib igapäevaelu, teostatakse läätsevahetus. Tegemist on operatsiooniga, mille käigus eemaldatakse hägustunud lääts ja pannakse asemele kunstlääts.

Glaukoom ehk rohekae on krooniline haigus, mille korral on silma siserõhk normist suurem, mistõttu võivad sellega kaasneda nägemisnärvi ja vaatevälja kahjustus. Haiguse korral on häiritud silmas sisevedeliku tootmine, liikumine ja äravool, mis põhjustabki silmarõhu suurenemist. Suurenenud rõhk kahjustab nägemisnärvi, mis omakorda põhjustab vaatevälja kitsenemist. Glaukoom kulgeb sageli märkamatult, sest nägemisväli hakkab ahenema servadest. Ravimata jätmise korral võib tagajärjeks olla püsiv pimedus. Glaukoom vajab regulaarset seisundi hindamist ja uuringuid, et rahuldav nägemine säiliks võimalikult pikalt. Raviks kasutatakse nii silmatilku, laserravi kui ka kirurgilist sekkumist.

Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine on levinud silmahaigus ja kõige sagedasem pimedaks jäämise põhjus. Maakula ehk kollatähn on piirkond silma võrkkestal, mis sisaldab rikkalikult fotoretseptoreid, tänu millele näeme oma keskkonda värviliselt ja teravalt. Maakula degeneratsiooni korral hakkab nägemisteravus ja/või nägemisväli järk-järgult vähenema. Esmaseks ohumärgiks on sageli moondunud nägemine ja lugemisraskused. Kuna põhjuseid ravida ei saa, siis on võtmetähtsusega haiguse vältimine ja varane diagnoosimine. Erinevad protseduurid, sh laserravi võivad nägemise kaotust aeglustada või edasi lükata.

Odraiva ja rahetera ei ole õnneks ohtlikud, vaid pigem igapäevaelu häirivad silmahaigused. Odraiva (ehk hordeool) on lauserva rasu- või higinäärme äge mädane põletik, mis tekib kas näärme ummistuse, võõrkeha või trauma tõttu. Odraiva on küll valulik ja järsku tekkiv seisund, kuid kaob sageli ise. Rahetera (ehk halaasion) tekib rasunäärme põletiku järgselt, kui põletikumaterjal ei pääse millegipärast välja. Rahetera on reeglina valutu. Paranemist saab vajadusel kiirendada pisikese operatsiooni abil, mille käigus kolle avatakse ja mäda väljutatakse. Kui odraiva ja rahetera kipuvad sageli korduma, tasub nõu pidada silmaarstiga.

Näita rohkem

Teenused

  • Silmauuringud

    • OCT uuring

      18–143 €
      Otsi kliinikuid

      OCT uuring (Optical Coherence Tomography) on mitteinvasiivse piltdiagnostika meetod, mis võimaldab hinnata silmapõhja kihtide seisundit. Selleks skaneerib OCT aparaat eri koekihtide valguse peegeldused ning koostab nende põhjal ristlõikelise pildi. Niimoodi näeb silmaarst võrkkesta kihtide võimalikke kahjustusi ning silma peenemaid struktuure. Uuring kestab tavaliselt 5 minutit.

    • Silma siserõhu mõõtmine

      4–22 €
      Otsi kliinikuid

      Silma siserõhu mõõtmine ehk  tonomeetria on lihtne ja kiire protseduur, mis on valutu patsiendile ning väga informatiivne arstile. Regulaarne silma rõhu mõõtmine võimaldab avastada varases staadiumis väga tõsist silmahaigust glaukoomi (rohekae). Silmarõhku regulaarset kontrolli on soovitatav teostada kõigil üle 40-aastastel ka kaebuste puudumisel.

    • Silmapõhja fotografeerimine

      25–40 €
      Otsi kliinikuid

      Silmapõhja pildistamine on mitteinvasiinve ja valutu piltdiagnostika meetod, mis võimaldab visualiseerida ning hinnata silmapõhja seisundit. Selleks, et silmapõhi oleks hästi nähtav, tilgutatakse enne pildistamist silmapupille laiendavat ravimit. Silmapõhja pildistamist tehakse spetsiaalse aparaadiga ja iga pildi tegemise hetkel näeb patsient eredat sähvatust. Pärast protseduuri võib nägemine olla veel mõned tunnid hägustunud laiendavate silmatilkade tõttu.

    • Silmapõhjade fotografeerimine

      20–43 €
      Otsi kliinikuid

      Silmapõhjade pildistamine on mitteinvasiinve ja valutu piltdiagnostika meetod, mis võimaldab visualiseerida ning hinnata silmapõhjade seisundit. Selleks, et silmapõhjad oleks hästi nähtavad, tilgutatakse enne pildistamist silma pupille laiendavat ravimit. Silmapõhjade pildistamist viiakse läbi spetsiaalse mikroskoobi külge kinnitatud kaameraga. Pärast protseduuri võib nägemine olla veel mõned tunnid hägustunud laiendavate silmatilkade tõttu.

    • Fluorestsentne angiograafia (FAG)

      44–55 €
      Otsi kliinikuid

      Fluorestsentne angiograafia ehk silmapõhja veresoonestiku pildistamine värvainega on diagnostiline protseduur, mis võimaldab silma võrkkesta visualiseerimist, veresoonte seisundi hindamist ja patoloogia tuvastamist. Veresoontevõrgustiku teeb nähtavaks värvaine fluorestseiin, mida süstitakse patsiendi veeni ja mis liigub vereringe kaudu silmapõhja. Protseduur võtab koos ettevalmistusega aega kuni 1,5 tundi.