Kõrva-nina-kurgu-haigused

Kõrva-nina-kurgu-haigused

Otorinolarüngoloogia on meditsiiniharu, mis hõlmab kõrva-nina-kurguhaiguste diagnoosimist ja ravi. Igapäevatöö moodustavad nii tasakaalu- ja kuulmisuuringud kui ka erinevad operatsioonid ja protseduurid. Lisaks kuulub otorinolarüngoloogia eriala alla pea- ja kaelakirurgia, mis tegeleb peamiselt vastavas piirkonnas esinevate kasvajate eemaldamise ja raviga. Allpool toomegi välja ehk enam küsimusi tekitavad kõrva-nina-kurguhaiguste alla kuuluvad haigused ja nende ravitaktikad.

Ninakõrvalkoobaste põletikulised seisundid

Kuna nohu on ilmselt kõige enam levinud haigus maailmas, siis on ka selle erinevad tagajärjed ja tüsistused äärmiselt tavalised.
Üheks levinud haiguseks on keskkõrvapõletik, mille puhul on kuulmekile ja keskkõrva limaskest põletikus. Ägedat keskkõrvapõletikku ehk ägedat otiiti tekitavad peamiselt bakterid, aeg-ajalt ka viirused. Kuigi peamine ravimeetod on antibiootikumid, osutub aeg-ajalt vajalikuks ka kuulmekile paratsentees, mille käigus tehakse eelnevalt tuimestatud kuulmekile sisse auk ja lastakse mäda välja. Püsivate ja/või korduvate põletikkude korral võib näidustatud olla dreenide ehk pisikeste plastiktorukeste paigaldamine kuulmekilesse, mille kaudu pääseb mäda välja. Harvadel juhtudel, kui pärast šundi eemaldamist kuulmekile ei parane iseenesest, teostatakse müringoplastika ehk kuulmekile operatiivne taastamine.

Sarnase tekkepõhjusega haigus on põskkoopapõletik, mille korral on põletikust haaratud põskkoopad, kuhu koguneb lima või mäda.  Põletikku võib esineda ka teistes ninakõrvalkoobastes, kuigi põskkoopapõletik on neist kõige sagedasem. Ka siin on korduma kippuva põletiku korral üks ravimeetod kirurgiline - funktsionaalne ninakõrvalkoobaste endoskoopiline kirurgia (FESS). Selle käigus laiendatakse ja puhastatakse ninakõrvalkoopaid, et ennetada põletiku kordumist ja parandada ventilatsiooni.

Kurgumandlid ja adenoid

Kurgumandlid ehk tonsillid on kurgukaarte vahel paiknevad paariselundid. Kuigi kurgumandlite ülesandeks on võidelda haigustekitajate vastu, võivad just teatud bakterid põhjustada kurgumandlite põletikku ehk tonsilliiti. Kui ägedat põletikku esineb sageli või seda ei ravita piisavalt, võib tekkida krooniline ehk püsiv põletik. Selle tagajärjel võivad kurgumandlites esinev põletikuline materjal ja laguproduktid imenduda verre, kahjustades seeläbi teisi elundeid (nt süda, neerud, liigesed). Sellisel juhul soovitatakse kurgumandlid eemaldada ehk teostada tonsillektoomia.

Mandlid esinevad isegi neelus - neelus paiknevat mandlit kutsutakse ka adenoidiks. Neelumandlil on oluline roll immuunsüsteemi toimimises ja haigustekitajate vastu võitlemisel. Adenoidi suurenemist esineb enamasti lastel, harva ka täiskasvanutel. See põhjustab norskamist, unehäireid, uneapnoed, peavalusid, öiseid köhahoogusid, lastel isegi kõnehäireid ja näokolju arenguhäireid. Kaasuda võivad sagedased keskkõrvapõletikud. Ainukeseks raviks on adenoidi kirurgiline eemaldamine ehk adenoidektoomia.

Hingamis- ja uneprobleemid

Hingamis- ja unehäireid võivad põhjustada ka teised seisundid: näiteks ninavaheseina kõverus, ninapolüübid, aga ka uneapnoe.

Ninavaheseina kõveruse põhjus on peamiselt traumaatiline, näiteks ninaluu murd. Selle peamiseks tunnuseks on raskendatud hingamine kas läbi ühe või mõlema ninapoole. Sageli kaasub ka krooniline nohu. Ka siin on ainuke ravivõimalus kirurgiline. Operatsiooni käigus korrigeeritakse ninavahesein otseks.

Ninapolüübid on nina limaskesta väljasopistused, mille põhjuseks arvatakse olevat allergiline ja krooniline nohu. Peamiselt saavad polüübid alguse sõelluurakustikust ja põskkoobastest, kust nad suurenedes sopistuvad ninaõõnde. Polüübid põhjustavad pidevat ninakinnisust ja lõhnatunde kadumist. Raviks kasutatakse kas paikset steroidravi või operatiivset eemaldamist.

(Obstruktiivne) uneapnoe on üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal, mis tekib hingamisteede kokkulangemise tagajärjel. Haiguseks loetakse seisundit, kui hingamisseisaku episoode esineb tunnis üle viie. Põhiliseks sümptomiks on vali norskamine une ajal. Salalikumad nähud on rahutu uni, hommikune peavalu, päevane unisus, korduvad hingamisteede põletikud, kõrge vererõhk jne. Peamiselt kasutatakse sümptomite leevendamiseks mittekirurgilist ravi (sh riskitegurite vähendamine). Kirurgilisest ravist on üheks väheinvasiivseks meetodiks koblatsioon, mille käigus eemaldatakse termilise töötluse abil üleliigset pehmet kudet.

Näita rohkem

Teenused

  • Ninauuringud

    • Rinoskoopia

      202 €
      Otsi kliinikuid

      Rinoskoopia on ninaõõne vaatlusuuring, mida teostatakse spetsiaalse peenikese torukujulise instrumendiga ehk rinoskoobiga. Rinoskoop on varustatud valgusallikaga ja selle abil võib arst näha ninaõõnt. Tavaliselt on rinoskoopial kaks etappi − eesmine ja tagumine ninaõõne uuring. Eesmise rinoskoopia korral sisestatakse rinoskoop kordamööda ninasõõrmete kaudu, tagumise rinoskoopia korral aga suu kaudu ning uuritakse ninaõõne tagumist osa pehme suulae tagant.