Kardioloogia

Kardioloogia

Kardioloogia on meditsiiniteaduse haru, mis tegeleb südame, aga ka veresoonkonnaga seotud haigustega. Vastava eriala arste kutsutakse kardioloogideks ehk südamearstideks. Kardioloogide pädevuse alla kuuluvad näiteks kaasasündinud südamehaigused, kõrgvererõhutõbi, pärgarteritõbi ehk südame koronaartõbi, südamepuudulikkus ning erinevad südameklappide rikked ja erutustekke süsteemiga seotud haigused. Viimased väljenduvad südame rütmihäiretena (nt kodade virvendusarütmia). Järgnevalt tutvustame mõningaid kardioloogi vastuvõtul tehtavaid tavapäraseid uuringuid.

EKG
EKG ehk elektrokardiograafia on südame elektrilise aktiivsuse graafiline ehk pildiline kujutis. Elektrokardiogrammi sünonüümid on ka kardiogramm ja südamefilm. Normaalne EKG võib olla veidi varieeruv, kuid kokku on lepitud teatud normväärtused, mille alusel EKG-d hinnatakse.
Kuna EKG on kättesaadav ja kiiresti teostatav uuring, on see südamehaiguse kahtluse korral sageli esimene uuring. Südamefilmi abil on võimalik kiiresti diagnoosida näiteks südamelihase infarkti ja erinevaid rütmihäireid.

Holter-monitooring
EKG Holter-monitooring on EKG-d ööpäevaringselt registreeriv uuring. Kuna seade asetatakse peale 24 tunniks, võimaldab see registreerida südame elektrilist aktiivsust ka igapäevategevuste ja magamise ajal. Elektroodid ehk padjakesed asetatakse rindkerele, nagu tavalise EKG puhul, ja lisaks kinnitatakse vööle salvestav seade. Selline pikemaajaline mõõtmine võimaldab tuvastada rütmihäireid ja elektrilisi juhtehäireid, mis tavalisel EKG-uuringul ei pruugi välja tulla. Lisaks kasutatakse Holter-monitooringut ravi tõhususe kindlakstegemiseks.

Sarnane uuring on vererõhu Holter ehk vererõhu 24-tunnine monitooring. Selle uuringu ajal mõõdab vastav aparaat 24 tunni jooksul vererõhu väärtuseid. Vererõhu Holter-monitooringut kasutatakse peamiselt vererõhu suurenenud väärtuste korral ja kõrgvererõhutõve ravi efektiivsuse hindamiseks.

Koormustest
Koormustest on diagnostiline uuring, mille käigus uuritakse organismi võimet kohaneda erineva füüsilise koormusega. Koormustesti käigus hinnatakse üldist kehalist võimekust ehk koormustaluvust ning treeningkava sobilikkust ja mõju. Lisaks võimaldab koormustest avastada südame-veresoonkonna varjatud haigusi (nt füüsilise koormuse tagajärjel tekkivad südame rütmihäired), selgitada välja erinevate kehaliste kaebuste (nt südamepekslemine, korduvad valud rinnus) põhjusi ning hinnata juba ravi saavatel patsientidel ravi efektiivsust ja üldist füüsilist seisundit. Koormustesti viiakse tavaliselt läbi kas jooksulindil või veloergomeetril. Uuringu käigus jälgitakse pidevalt patsiendi südamefilmi (EKG-d), südame löögisagedust ja vererõhku.

Ehhokardiograafia
Ehhokardiograafia ehk südame ultraheliuuring võimaldab hinnata südame ehitust (südamekambrid, klapid), aga ka südame toimimist. Viimast hinnatakse vasaku vatsakese töövõime ja südamelihase kokkutõmbevõime abil, mis peegeldavad südame pumbafunktsiooni.
Sageli teostatakse ehho pärast läbipõetud südameinfarkti, et teha kindlaks infarktiarmi esinemine, selle ulatus ja paiknemine. Lisaks on oluline hinnata südameinfarkti järgselt ka südamekahjustuse ulatust, sh pumbafunktsiooni langust.
Veel võimaldab ehhokardiograafia hinnata, kas südant ümbritsevas südamepaunas ehk perikardis esineb vedelikku ning teha kindlaks südames esinevaid lisastruktuure.

Näita rohkem

Teenused

  • Vastuvõtt

    • Kardioloogi vastuvõtt

      25–132 €
      Otsi kliinikuid

      Kardioloog on sisehaiguste valdkonna eriarst, kes tegeleb südame- ja veresoonkonna haiguste diagnostika, ravi ja ennetusega. Sagedasemad haigused, millega kardioloogid tegelevad, on rütmihäired, südame puudulikkus, äge südame infarkt või infarktijärgne seisund ning kaasasündinud südameriked. Esmasel vastuvõtul teostab kardioloog reeglina patsiendi läbivaatuse ja määrab vajalikud uuringud ning analüüsid. Samuti nõustab kardioloog patsienti haiguste ennetuse osas ja planeerib edasist ravi.