Üldarstiabi

Üldarstiabi on laiapõhjaline ambulatoorne tervishoiuteenus, mis osutab personaalset, esmast ja järjepidevat arstiabi üksikisikutele, perekondadele ning oma patsientuurile tervikuna sõltumata patsiendi vanusest, soost ja haigusest. Üldarsti kraad omandatakse arstiõppe põhiõppe läbimisel, kuid üldarstiteaduses on võimalik enamikes Euroopa riikides läbida lisaks spetsialiseerumine ehk residentuur. Selle lõpetamisel omandatakse üldarstiteaduse eriarsti või perearsti nimetus.

Üldarst võtab patsiente vastu oma vastuvõturuumides, teeb koduvisiite ja mõnikord töötab ka haiglas. Ta võtab diagnoosimisel ja ravi määramisel arvesse lisaks kliinilisele patsiendi läbivaatusele ja uuringutele ka psühholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte. Üldarstiabi osutaja teeb esimese arstliku otsuse iga probleemi kohta, millega tema poole pöördutakse. Sageli võtavad üldarstiteaduse eriarstid, perearstid või üldarstid vastu polikliinikutes ja tervisekeskustes, kuid mitmetes riikides ka erapraksises.

Üldarstid tegelevad sisuliselt kõikide haiguste esmase diagnostika ja raviga. Kui haigus osutub tavapärasest keerukamaks või sümptomid raskekujuliseks, saadab üldarst patsiendi vastava haiguse või raviga tegeleva eriarsti juurde.

Peamiselt tegelevad üldarstid nahahaiguste, südame- ja veresoonkonna haiguste, kopsuhaiguste, lastehaiguste, kõrva-nina-kurguhaiguste, silmahaiguste, luu-ja liigesesüsteemi haiguste, närvihaiguste, diabeedi, kilpnäärmehaiguste, neerupuudulikkuse, infektsioonhaiguste ja vaktsineerimise, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide, suguhaiguste, sooleparasiitide, naistehaiguste, mehe eesnäärmehaiguste, kolesterooli ja rasvaainevahetuse häirete, soolestiku ja seedesüsteemi haiguste diagnoosimise ja raviga. Olulised märksõnad üldarstiabi puhul on esmatasandi arstiabi ning suunav ja sõeluv roll eriarstile pääsemisel ehk nn „väravavahi roll“.

Üldarst aitab patsiendil orienteeruda keerulises meditsiinimaailmas, aidates samal ajal lihtsamate või krooniliste haiguste ning erinevate terviserikete korral. Samas ei osuta üldarstid üldjuhul erakorralist abi (kiiret või vältimatud abi vajavad patsiendid), v.a. kui üldarstid võtavad vastu erakorralise meditsiini osakonnas või üldarstiabi valvekeskustes. Üldarstil on väga oluline roll haiguste ennetamisel ja erinevate haiguste avastamisel sõeluuringute abil. Samuti tegeleb üldarst teist tüüpi diabeedi (DM II), kõrgvererõhutõve, kroonilise neerupuudulikuse ning südamepuudulikkuse esmase jälgimise ning raviga.

Näita rohkem

Teenused

  • Vastuvõtt

    • Üldarsti vastuvõtt

      25–100 €
      Otsi kliinikuid

      Üldarst on esmatasandi tervishoiuga tegelev arst, kelle töö ei piirdu ühe kindla meditsiinivaldkonnaga. Üldarsti praktika on lai ja hõlmab ägedate ja krooniliste haiguste esmast käsitlust, ravi ning jälgimist. Vajadusel suunab üldarst patsiente haiglaravile või konkreetse valdkonna eriarstile. Üldarst käsitleb patsienti tervikuna, arvestades patsiendi füüsilise, psühholoogilise ja sotsiaalse seisundiga. Eestis osutavad üldarstiabi perearstid.