Neuroloogia

Neuroloogia on meditsiiniharu, mis uurib närvisüsteemi ülesehitust, funktsioone, arengut, samuti närvihaigusi. Neuroloogid tegelevad närvisüsteemi ja lihaskonnaga seotud haiguste uurimise, diagnoosimise ning raviga. Neuroloogid ei ravi patsiente kirurgiliste metoditega, mis ongi peamine erinevus neuroloogi ja neurokirurgi vahel. Neurokirurgid tegelevad peamiselt operatsiooni vajavate närvisüsteemi haiguste nagu ajukasvaja, seljaaju pitsumine, ajuveresoonte aneurüsm, koljusisene verevalum, liikvori ringluse häire jms raviga. Neuroloogid tegelevad peamiselt: epilepsia, neurodegeneratiivsete haiguste, lihasdüstroofiate, ajuinfarkti, Parkinsoni tõve, Alzheimeri tõve, migreeni, multipleksskleroosi, amüotroofilise lateraalskleroosi (ALS) ja krooniliste närvivalude uurimise ning raviga.

Enamasti jõuavad patsiendid neuroloogile perearsti või mõne muu erialaarsti saatekirjaga. Ajuinfarki ehk ajuinsuldi jt ägedate haiguste puhul algab ravi juba erakorralise meditsiini osakonnas. Infarki ägeda faasi puhul on raviks trombolüüs või trobektoomia, mis aitab vähendada isheemia tekitatud ajukahjustusi.

Sõltuvalt vanusest ning soost on käsitletavad probleemid erinevad. Laste närvisüsteemi ja lihaskonna haigused on täiskasvanute omast erinevad ning seetõttu tegelevad nendega laste neuroloogid. Laste neuroloogi ülesanne on leida neuroloogiliste haiguste põhjused, kahjustuste liigid ja asukoht närvisüsteemis või lihaskonnas. Laste neuroloog teeb tihedat koostööd geneetikutega, kuna paljud geneetilised haigused avalduvad lapseeas arengus mahajäämuse või mõne muu neuroloogilise sündroomina.

Kesknärvisüsteemi (aju ja seljaaju) uurimiseks sobivad kõige paremini magnetresonantstomograafia (MRT) ja kompuutertomograafia (KT). Kompuutertomograafia uuringut peast võib tõhustada ka kontrastainega, et haiguskoldeid paremini nähtavale tuua ning hinnata hinnata kaela- ja ajuarterite seisundit. Uuemad neuroradioloogilised uuringumeetodid on funktsionaalne MRT (fMRT), magnetresonantsangiograafia (MRA), magnetresonants-spektroskoopia (MRS) ning peaaju traktograafia (TDI).

Perifeerse närvisüsteemi ja lihashaiguste diagnostikas on asendamatuks meetodiks elektroneuromüograafia (ENMG) uuring. Elektroneuromüograafia on ohutu ja valutu uuring, mille käigus mõõdetakse lihaste elektrilist aktiivsust ning elektrilise impulsi levimise kiirust närvikiududes. Uuringu abil on võimalik tuvastada tunde- ja liigustusnärvide kahjustusi ning hinnata lihaste elektrilist aktiivsust. Lihaste elektrilise aktiivsuse uurimine aitab avastada pärilikke lihashaigusi ehk lihasdüstroofiaid.

Näita rohkem

Teenused

  • Vastuvõtt

    • Neuroloogi vastuvõtt

      18–109 €
      Otsi kliinikuid

      Neuroloog ehk närviarst on kesk- ja perifeerse närvisüsteemi haiguste diagnostika, jälgimise, ennetuse ja mittekirurgilise raviga tegelev eriarst. Neuroloog tegeleb kõigi neuroloogiliste ehk närvisüsteemi sümptomite ja haigustega, sh pearinglus, mäluhäired, selja- ja peavalud, epilepsia ning Parkinsoni tõbi või Alzheimer. Esmasel vastuvõtul teostab neuroloog reeglina patsiendi läbivaatuse ja määrab vajalikud uuringud ning analüüsid. Samuti nõustab neuroloog patsienti närvisüsteemi haiguste ennetuse ja edasise ravi osas.