Endokrinoloogia

Endokrinoloogia on meditsiiniharu, mis tegeleb endokriinsüsteemi ehk sisenõrenäärmete ja hormonaalsüsteemi haiguste diagnoosimise ja raviga. Inimese endokriinsüsteemi moodustavad erinevad näärmed (nt kilpnääre, kõhunääre ehk pankreas, neerupealsed), mis toodavad ja eritavad hormoone. Hormoonidel on olenevalt oma sihtmärgist mitmesugused toimed ja ülesanded.

Sageli arvatakse, et hormoonid möllavad vaid teismelistel, kuid tegelikult võib hormoonidega seotud häireid esineda igas vanuses. Järgnevalt tutvustame erinevaid sisenõrenäärmete ja hormoonidega seotud haiguseid.

Arvatakse, et kõige sagedamini esineb üldrahvastikus erinevaid kilpnäärmega seotud haigusi (siia kuulub peamiselt nii kilpnäärme üle- kui alatalitlus) – hinnanguliselt isegi kuni 10% inimestest. Sellele järgneb diabeet ehk suhkurtõbi 8,5%-ga. Kuigi hetkel jääb selle esinemissagedus kilpnäärmehaigustele alla, on see läänemaailmas viimaste aastakümnetega peadpööritava kiirusega kasvanud ning mustemate prognooside kohaselt on 21. sajandil suhkurtõvest saamas üks olulisemaid surmapõhjusi. Harvem esinevate endokriinhaiguste hulka kuulub näiteks Cushingi sündroom (esinemissagedus hinnanguliselt 2-3%) ning väga harvaks haiguseks on näiteks Addisoni tõbi, mille esinemissagedust hinnatakse alla 0,5%.

Enamasti diagnoositakse endokrinoloogilisi haigusi vereanalüüsi alusel - sellisel juhul peab kaebuste ja sümptomite põhjal esinema juba kahtlus mingi hormooni talitluse häirele. Edasiseks uurimiseks kasutatakse sõltuvalt diagnoosist näiteks ultraheli, stimulatsiooniteste (nt glükagooni stimulatsioonitest ja insuliini tolerantsuse test kasvuhormooni eritumise uurimiseks). Haruldamaste haiguste (nt MEN sündroom), mille põhjuseks on teadaolev geenimutatsioon), diagnoosimisel on abi ka geenitestidest.

* Diabeet ehk suhkurtõbi/suhkruhaigus on ainevahetushäire, mille puhul on veresuhkur normist kõrgem pikema aja vältel. Eristatakse 1. tüüpi ehk insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi ehk insuliinsõltumatut diabeeti. 1. tüüpi diabeedi põhjuseks on pankrease võimetus toota piisavalt insuliini. 2. tüüpi diabeedile on iseloomulik insuliiniresistentsus, mille tõttu ei reageeri organism insuliinile normaalsel viisil. 2. tüüpi diabeedi korral võib lisaks välja kujuneda insuliinipuudulikkus. Lisaks on omaette liigiks rasedusdiabeet ehk gestatsioonidiabeet, mis tekib raseduse ajal ning kaob tavaliselt pärast sünnitust. Diabeedi sümptomite hulka kuuluvad sage urineerimine, suurenenud janu ja söögiisu. Ravimata jätmisel võivad diabeediga kaasneda rasked tüsistused. Raviks kasutatakse nii suukaudseid kui süstitavaid ravimeid. Lisaks on haiguse ennetamisel ja ka ravis äärmiselt oluline tervislik eluviis ja toitumine.

* Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus on sageliesinev endokriinsüsteemi haigus. Hüpotüreoosi korral ei tooda kilpnääre piisavalt kilpnäärmehormooni. Sellest tingituna on sümptomiteks näiteks pidev külmatunne, väsimus, depressioon, kõhukinnisus, aeglane ainevahetus, kaalutõus ja isegi rasvumine. Hüpotüreoosi on võimalik diagnoosida vereproovi alusel ning raviks rakendatakse kilpnäärme asendusravi tablettidega.

* Hüpertüreoosi ehk kilpnäärme ületalitluse korral toodab kilpnääre jällegi liiga palju kilpnäärmehormooni. Sümptomid on väga individuaalsed: osadel patsiendid need puuduvad hoopis, teistel on aga probleemiks liigne ärrituvus, unehäired, südamepekslemine, kõhulahtisus ja kaalulangus. Ka hüpertüreoosi on võimalik diagnoosida lihtsa vereproovi põhjal.

* Suguhormoonidega seotud haigused:  suguhormoonide hulka kuuluvad androgeenid, östrogeenid ja progestageenid. Androgeene peetakse meessuguhormoonideks ning östrogeene ja progestageene naissuguhormoonideks. Suguhormoonide sisaldus organismis oleneb inimese soost, vanusest ja individuaalsetest eripäradest. Suguhormoonide taseme langus kaasneb teatud määral ka vanusega ning ei ole oma olemuselt kahjulik ega ohtlik. Samas võib suguhormoonide tootmine väheneda ka teatud haigusseisundite puhul. Teisest küljest võib esineda ka suguhormoonide liiga kõrget taset organismis. Neist ehk kõige tuntum on hüperandrogenism ehk androgeenide liig. Naistel on kõige tavalisemaks hüperandrogenismiga seotud seisundiks polütsüstiliste munasarjade sündroom. Kiilaspäisust ehk alopeetsiat on samuti seostatud hüperandogenismiga, kuid hetkel arvatakse, et tegemist on geneetika ja ühe meessuguhormooni mõju kombinatsiooniga.

* Kasvuhormooniga seotud häired: kasvuhormoon kasvamist ning rakkude tootmist ja uuenemist stimuleeriv hormoon. Teatud haigusseisundite korral võib organism toota kasvuhormooni kas liiga palju või siis liiga vähe. Kasvuhormooni liia korral võib tekkida näiteks gigantism (kui kasvuhormooni ülemäärane tootmine toimub lapsena) või akromegaalia (tekib täiskasvanuna).

* Cushingi sündroom on kortisooli liia tõttu tekkiv erinevate sümptomite kogum. Cushingi sündroomi põhjustab kas teatud ravimite (nt prednisoloon) ülemäärane tarvitamine või kasvajad. Hüpofüüsi adenoomi tõttu esinevat seisundit kutsutakse Cushingi tõveks. Cushingi sündroomi sümptomiteks on näiteks kõrgenenud vererõhk, kehatüve/kõhupiirkonna rasvumine, venitusarmid, „täiskuunägu“, akne.

* Addisoni tõbi ehk esmane neerupealsete puudulikkus on krooniline endokriinsüsteemi haigus, mille sümptomid tekivad tavaliselt aeglaselt. Addisoni tõve põhjuseks on neerupealsete võimetus toota piisavalt steroidhormoone (kortisool, aldosteroon). Addisoni tõve sümptomite hulka kuuluvad naha tumedamaks muutumine (mistõttu võib tunduda, et inimene on lihtsalt päevitunud), kõhuvalud, nõrkustunne, kehakaalu langus. Antud seisund võib ilma ravita lõppeda surmaga. Kuigi haigust ei ole võimalik välja ravida, on sümptomeid võimalik hormoonasendusravi abil märkimisväärselt leevendada ja isegi kaotada.

*Unehäired: Melatoniin on nn unehormoon, mida toodab organism ka ise. Melatoniin reguleerib une- ja ärkvelolekutsüklit ning ööpäevarütmi. Sageli kasutatakse melatoniini unehäirete raviks ja ööpäevarütmi kordaseadmiseks.

Näita rohkem

Teenused

  • Vastuvõtt

    • Endokrinoloogi vastuvõtt

      18–70 €
      Otsi kliinikuid

      Endokrinoloog on hormonaalse süsteemi haiguste ja kõrvalekallete raviga tegelev eriarst. Endokrinoloog on spetsialiseerunud peamiselt hüpotalamuse, hüpofüüsi, neerupealiste, pankrease ja kilpnäärme patoloogiatele. Kõige levinumateks hormonaalseteks haigusteks on diabeet ehk suhkrutõbi ja kilpnäärme ala- või ületalitlus (hüpo- ja hüpertüreoos). Esmasel vastuvõtul teostab endokrinoloog patsiendi läbivaatuse ning määrab vajalikud uuringud ja analüüsid.