Spordimeditsiin

Spordimeditsiin

Spordimeditsiin on meditsiiniharu, mis tegeleb spordiga seotud vigastuste ennetamise, uurimise ning raviga. Samuti tegelevad spordiarstid dopingu ja antidopinguga seotud küsimustega. Spordiarst on spetsialiseerunud füüsilise koormusega seotud vigastuste uurimisele, ravile ning jälgimisele. Sportlase ja harrastajate tervise kaitsmise ja säilitamise aluseks on regulaarsed tervisekontrollid. Spordiarst oskab soovitada vajalikke uuringuid ja protseduure, et tagada optimaalne ehk tervist mittekahjustav koormus. Samas nõustab spordiarst ka vigastustega seotud taastumise osas, et sportlane saaks võimalikult kiiresti ja ohutult uuesti treeningutega alustada. Kõige levinuimad spordivigastused on lihasvenitused ja lihasrebendid, kuid esineb ka rohkelt ülekoormusest tingitud vigastusi. Sagedasemad traumast tingitud vigastused esinevad hüppeliigese, jalapöia ja põlve piirkonnas. Samas on ülekoormusest tingitud näiteks jooksja põlv (ingl. runner` knee) ja hüppaja põlv (ingl. jumpers knee) ning kannakõõluse ja plantaarfastsia tendinoos.

Spordiarsti vastuvõtul hinnatakse sportlase treeningkoormust ja antakse talle juhiseid tervisliku toitumise ning taastumise osas. Spordimeditsiiniline terviseuuring hõlmab lisaks arsti vastuvõtule ka organismi erinevate parameetrite mõõtmisi ning uuringuid nagu südamefilm ehk EKG ning spirograafia ehk kopsufunktsiooni uuring. Vereanalüüsid võimaldavad hinnata nii organismi üldist tervislikku seisundit kui ka sportimisega kaasnevaid riske. Koormustesti tulemuste põhjal saab koostada täpse treeningplaani. Spordiarst väljastab vajadusel tervisetõendeid sportlastele, treeneritele, spordialaliitudele ning võistlusekorraldajale.

Koormustesti võib sooritada veloergomeetri ehk sisejalgratta, liikuva jooksuraja ehk liikurraja või sõudeergomeetri ehk sõudepingi abil. Koormustestil kasutatakse kasvava koormuse meetodit, mille käigus suurendatakse koormust astmeliselt 2-3 minutiliste vahedega kuni maksimaalse suutlikkuseni. Iga koormusastme käigus mõõdetakse katsealuse vererõhku, pulssi ja hingamissagedust. Tippsportlastel mõõdetakse ka vere laktaadi ehk piimhappe sisaldust, mille abil saab kindlaks määrata anaeroobse ja aeroobne metabolismi piire ning selle põhjal anda täpseid soovitusi treeninguteks. Kardiopulmonaalne koormustest võimaldab teostada veelgi põhjalikumalt uurida sportlase terviseseisundit. Kardiopulmonaalse koormustesti käigus saab määrata organismi maksimaalset hapnikutarbimise võimet. Erinevatel aegadel tehtud koormustestide tulemuste võrdlemine annab hea ülevaate sportlase arengust ning treeningute efektiivsusest.

Sagedasemad spordivigastused

Sõltuvalt spordialast on vigastuste esinemissagedus ja paiknemine küllaltki erinevad. Kõige rohkem vigastusi esineb kontaktspordialade harrastajatel nagu poks ja vabavõitlus. Nende puhul on kõige tüüpilisemateks vigastusteks põrutused, haavad ja põlveliigese traumad. Rohkelt esineb vigastusi meeskonnaspordis: ameerika jalgpall, jäähoki, jalg- ja korvpall. Nende puhul esineb kõige sagedamini põrutusi, hüppeliigese ja põlve traumasid, kuid ka õla- ja sõrmede vigastusi. Suusatamisega ja uisutamisega on seotud rohkem ülajäsemete murrud ja peatraumad. Lisaks vigastustele esineb sportlastel ka pikaajalise koormuse tagajärjel tekkinud liigeste kahjustusi.

Tennisemängija küünarliigese ehk lateraalse epikondüliidi puhul põhjustab ülekoormus küünarliigese välimisel küljel paiknevate kõõluste kinnituskohas põletikku.  Lateraalne epikondüliit väljendub paikse või kiirgava valuna või küünarliigese liikumise piiratusena. Haigust esineb kõige sagedamini tennisemängijatel (sh sulgpall, squash jt).

Hamstringi sündroomi puhul esineb valulikkus ja ebamugavustunne sagedamini reie tagumise piirkonna lihastes, kuid valu võib kiirguda ka puusa- või kubemepiirkonda. Kõige enam esineb Hamstringi sündroomi jooksjatel ja jalgpalluritel.

Põlve meniskivigastusi esineb kõige rohkem jalg- ja korvpalluritel, tennisemängijatel ja mäesuusatajatel. Põlve meniskid on põlveliigeses olevad kõhrelised struktuurid, mis pehmendavad käimisel, jooksmisel ja hüppamisel põlveliigeses tekkivat põrutust. Põlveliigese sisemise meniski kahjustusi esineb sagedamini.

Amenorröa ja osteoporoos

Sportivatel naistel esineb amenorröad ehk menstruatsiooni puudumist keskmisest sagedamini. See probleem kasvab võrdeliselt sportimise intensiivusega. Atleetamenorröa põhjuseks on naissuguhormoonide taseme muutused, kuid ka alakaalulisus ja madal keha rasvaprotsent. Amenorröa ennetamine on eriti oluline noorte naissportlase puhul, et vältida hilisemaid hormonaalsete kõrvalekalletega seotud tervisekahjustusi (sh lülisamba luude hõrenemine).

Näita rohkem

Teenused

  • Vastuvõtt

    • Spordiarsti vastuvõtt

      28–42 €
      Otsi kliinikuid

      Spordiarst on eriarst, kes on spetsialiseerunud spordiga seotud haiguste, vigastuste ja muude seisundite uurimisele, ravile ja jälgimisele. Spordiarst tegeleb aktiivselt spordiga tegelevate tippsportlastele ja edasijõudnud harrastussportlaste terviseprobleemide ja nõustamisega. Vajadusel teostab spordiarst koormustesti, mille abil on võimalik hinnata patsiendi füüsilist võimekust ehk koormustaluvust ja võimalikke kardiovaskulaarseid terviseriske. Lähtuvalt uuringute ja analüüside tulemustest abistab spordiarst sobiva koormuse ja treeningplaani koostamisel ning nõustab vigastuste vältimise ja sportlase taastumise osas. Õigeaegne spordiarsti konsultatsioon aitab ennetada ülekoormusest tingitud vigastusi ning vältida raskeid tervisekahjustusi.