Psühholoogia

Psühholoogia (kreeka.k. psyche - hing; logos - õpetus) on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid, uurides inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Kliiniline psühholoogia ehk meditsiiniline psühholoogia on eriala, mis kasutab  psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid. Psühholoog on kõrgharidusega spetsialist, kes tegeleb inimeste psühholoogilise ehk vaimse seisundi häirete uurimise, nõustamise ja raviga. Kliiniline psühholoog hindab inimese intellektuaalset arengut, mõttekäiku ning isiksuse eripärasid ja häireid. Psühholoog aitab inimestel toime tulla emotsionaalsete pingetega, võidelda depressiooni vastu, ravida lihtfoobiaid ning ärevushäireid või parandada inimsuhteid. Erinevalt psühhiaatrist ei ole psühholoogil retseptiõigust. Kui psühhiaatrid on lõpetanud arstiteaduskonna ja läbinud seejärel psühhiaatria residentuuri, siis psühholoogideks õpitakse ülikoolis eraldi õppekava alusel. Psühhiaater oskab hinnata, diagnoosida ja ravida psühhiaatriliste probleemidega inimesi ja jälgida nende haiguse kulgu. Psühholoog kasutab vastuvõtul erinevaid nõustamis ja psühhoteraapia meetodeid. Kõige levinumateks psühhoteraapia meetoditeks on kognitiiv-käitumisteraapia, grupiteraapa, pereteraapia ja psühhoanalüütiline psühhoteraapia.

Psühholoogia levinumad koolkonnad on psühhoanalüütiline (psühhoanalüütiline teraapia), käitumispsühholoogia (, kognitiivne psühholoogia ja humanistlik koolkond.

Psühhoanalüütiline teraapia pōhineb ideel, et suur osa meie käitumisest, mōtetest ja hoiakutest on juhitud psüühika alateadliku osa poolt ning ei ole inimese teadliku kontrolli all. Psühhoterapeut julgustab rääkima oma tunnetest ja aitab mõista enda alateadlikke vajadusi ja motivatsioone ning käitumise seoseid lapsepõlves läbielatuga. Psühhoanalüütilise tearaapia eesmärgiks on suurendada inimese teadvustatud kontrolli oma elu ja tegevuste üle.

Kognitiivne käitumisteraapia põhineb arusaamal, et negatiivsed mõtteahelad kutsuvad esile negatiivseid emotsioone, millele organism reageerib ning mille tulemusena hakkab inimene ebakohaselt käituma või hoopis vältima teatud tegevusi. Seega inimest häirivad tunded ja emotsioonid ning ebakohane käitumine tulenevad elusituatsioonide tähenduse negatiivsel tõlgendamisel ja valedel mõtlemise mustritel. Arvatakse, et inimese negatiivsed mõtted on tingitud elu jooksul omandatud isiklikest hoiakutest ja toimetuleku reeglitest. Kognitiivseid käitumisteraapiaid on mitmeid ja erinevate häirete puhul kasutatakse ka erinevaid tehnikaid.

Grupiteraapia on sobiv meetod eneseavastamiseks ning oma probleemkohtadega tegelemiseks teiste inimeste abil ja nendega koos. Grupiteraapia käigus omandatakse eneseabi tehnikaid ärevuse, stressi ja läbipõlemisega toimetulekuks ning depressiooni tagasilanguse ennetamiseks. Grupikohtumistel toimuvad arutelud keskenduvad eneseabi oskuste õppimisel tekkinud kogemustele, mitte osalejate isikliku elu raskuste ja probleemide arutamisele. Eesmärgiks on omandada oskused, et tulla elu ebameeldivustega paremini toime. Sageli kogevad grupiteraapias osalejad meelerahu suurenemist ja iseenda aktsepteerimise kasvu, millega kaasneb ka parem võime emotsioone ja reaktsioone kontrollida.

Pereteraapia on suunatud perekonnaliikmete vahel tekkivate konfliktide ja probleemide lahendamisele. Tegemist on laialt levinud psühhoteraapia meetodiga, mille käigus tegeletakse süsteemselt probleemidega, mis on tekkinud inimestel oma lähedaste ning teiste oluliste inimestega. Pereteraapia eesmärgiks on parandada pereliikmete omavahelist suhtlemist ning suhete kvaliteeti ning aidata perekonda toime tulla erinevate kriisidega. Teraapia tulemuseks võib olla näiteks perekonna toimetuleku paranemine, üksteisemõistmise suurenemine, emotsionaalse toetuse jagamine ja saamine pereliikmete poolt. Samuti suhetes tekkivate probleemide lahendusoskuste paranemine.

Näita rohkem

Teenused

  • Vastuvõtt

    • Psühholoogi vastuvõtt

      20–128 €
      Otsi kliinikuid

      Psühholoog on kõrgharidusega spetsialist, kes tegeleb inimeste psühholoogilise ehk vaimse seisundi häirete uurimise, nõustamise ja raviga. Kliiniline psühholoog hindab inimese intellektuaalset arengut, mõttekäiku ning isiksuse eripärasid ja häireid. Psühholoog aitab inimestel toime tulla emotsionaalsete pingetega, võidelda depressiooni vastu, ravida lihtfoobiaid ning ärevushäireid või parandada inimsuhteid. Erinevalt psühhiaatrist ei ole tavalisel psühholoogil retseptiõigust. Psühholoog kasutab vastuvõtul erinevaid nõustamis ja psühhoteraapia meetodeid. Kõige levinumateks psühhoteraapia meetoditeks on kognitiiv-käitumisteraapia, grupiteraapa, pereteraapia ja psühhoanalüütiline psühhoteraapia.

    • Toitumisnõustaja vastuvõtt

      25–129 €
      Otsi kliinikuid

      Toitumisnõustaja on kitsa väljaõppega tervishoiuspetsialist, kes tegeleb inimese toitumis- ja liikumisharjumuste korrigeerimisega. Toitumisnõustaja aitab muuta patsiendi toitumisharjumusi võimalikult tervislikuks ja koostab iga patsiendi jaoks individuaalse plaani. Toitumisnõustaja konsultatsiooni eesmärk on tasakaalustatud ja tervisliku toidu abil kaalu langetamine või vajadusel ka tõstmine. Liigsest kehakaalust vabanemine (keha rasvaprotsendi vähendamine) ja tervislik toitumine on eriti tähtsad kaasnevate krooniliste haiguste (sh diabeet, vererõhutõbi jne) ravis ja ennetamisel.