Nakkushaigused

Nakkushaigused

Infektsioon- ehk nakkushaigused on meditsiiniharu, mis tegeleb erinevate nakkushaiguste diagnoosimise, kontrolli all hoidmise ja raviga. Nakkushaigused võivad olla põhjustatud erinevate bakterite, viiruste, seente ja parasiitide poolt. "Nakkushaigus" ei ole samatähenduslik sõnaga "infektsioon". Infektsioon on protsess, mille käigus tungivad organismi kudedesse haigustekitajad, mis paljunevad ja põhjustavad oma elutegevuse ja toksiinidega peremeesorganismi reaktsiooni. Nakkushaiguste levik ja seega ka nende ennetamine sõltub väga palju konkreetsest haigustekitajast. Mitmed haigustekitajad (nt gripiviirus) levivad kokkupuutel haige inimese või tema kehavedelikega. Teised, vähemnakkavad nakkushaigused vajavad ülekandumiseks aga pikemat ja/või teist tüüpi kokkupuudet. Haigustekitajad võivad levida nii otseselt (puutekontakt, piisknakkus, torkevigastused) kui ka kaudselt (õhu, esemete, toidu ja veega, putukate jne kaudu). Paljude nakkushaiguste ennetamisel on oluline hügieen (nt käte pesemine, õige köhimistehnika). Karantiiniks kutsutakse nakatunute või selle kahtlusega isikute eraldamist teatud ajaperioodiks.

Infektsioonhaiguste epidemioloogia on muutumas järjest olulisemaks meditsiiniharuks, sest pidevalt avastatakse uusi nakkushaigusi ja täheldatakse vanade taasteket, ravimiresistentsusest on saanud kriitiline teema. Lisaks võib epidemioloogiline analüüs anda vihjeid haiguste diagnoosimisel. Nakkushaiguste kontrolli all hoidmisel on võtmetähtsusega kiire ja efektiivne diagnostika. Seetõttu töötatakse välja uusi uurimismeetodeid, mis annaks kiire ja ühese vastuse. Tänapäeval toimub enamlevinud nakkushaiguste diagnoosimine peamiselt molekulaarsete meetodite (nt PCR) abil. Infektsioonhaiguste arstid tegelevad muuhulgas ka teiste erialade arstide konsulteerimisega ning nemad korraldavad näiteks HIV-i ja AIDSi ravi. Kuigi enamike nakkushaigustega seotud küsimustega saavad teiste erialade arstid kenasti hakkama, on infektsioonhaiguste arste vaja keerulisemate juhtude lahendamiseks. Haiglas tegelevad infektsioonhaiguste arstid ka hospitaal- ehk haiglainfektsioonide ning infektsioonikontrolliga. Kuna tänapäeval on järjest suuremaks probleemiks muutumas haigustekitajate resistentsus ravimitele, on infektsioonikontrolli üheks oluliseks ülesandeks mõjutada antibiootikumide kasutamise reegleid, analüüsida antibiootikumide kasutamist ja anda nõuandeid antibakteriaalse ravi läbiviimiseks. Lisaks registreerib infektsioonikontroll lõike- ja torkevigastusi kui võimalikke haigustekitajate ülekandemehhanisme. Üheks võimaluseks vältida nakkushaigustesse nakatumist on vaktsineerimine. Vaktsineerimise käigus kutsutakse esile immuunsüsteemi reaktsioon haigustekitajale, tänu millele kujuneb välja kas püsiv või ajutine immuunsus. Vaktsineerimine takistab ka nakkushaiguste levimist, mistõttu aitab vaktsineerimine vältida nakkushaiguste puhanguid. Kuna osad haigused esinevad vaid teatud maailma piirkondades, on nende vastu mõttekas vaktsineerida alles sinna reisile minnes. Siinkohal tuleb jällegi appi nakkushaiguste epidemioloogia, mille alusel koostatakse ametlikud vaktsineerimiskavad ja -soovitused. Reisimeditsiiniga seotud nõustamisega tegelevad erinevad nakkushaiguste kabinetid, kus teostatakse ka soovitud vaktsineerimised.

Näita rohkem

Teenused

  • Vastuvõtt

    • Infektsioonarsti vastuvõtt

      13–109 €
      Otsi kliinikuid

      Infektsioonhaiguste arst ehk nakkushaiguste arst ehk infektsionist on sisemeditsiini valdkonna eriarst, kes on spetsialiseerunud nakkushaiguste ennetamisele, diagnostikale ja ravile. Infektsionist tegeleb peamiselt vaktsinatsiooni ja reisimeditsiinitsiini alase nõustamisega, kuid ka tõsiste bakter- ja viirusnakkuste ennetamise ja raviga. Vaktsineerimisnõustamisele tuleks pöörduda enne reisimist arengumaadesse või troopilistesse piirkondadesse. Nakkusarsti vastutusel on immuunpuudulikkusega patsientide ravi ja jälgimine.