Ortopeedia

Ortopeedia

Ortopeedia on tugi- ja liikumisaparaadi vigastuste, kaasasündinud väärarengute, erinevate haiguste ning nendest tingitud deformatsioonide diagnoosimise ja raviga tegelev kirurgiline eriala. Järgnevalt tutvustamegi enamlevinud ortopeedilisi probleeme ja nende ravi - liigesehaigused, seljaprobleemid, traumad ja ülekoormusvigastused ning jalgadega seotud vaevused.

Liigesehaigused

Liigest haarava haiguse tõttu võib liigeseõõnes tekkida põletik ja suureneda vedeliku hulk, mis põhjustab liigesevalu ja piirab liigutuste ulatust. Vastava näidustuse korral on võimalik liigest punkteerida ehk eemaldada liigeseõõnest liigne vedelik. Seda protseduuri on võimalik ühildada intraartikulaarse süstiga ehk viia (näiteks sama protseduuri käigus) liigesesse ka ravimit.

Enamik õlaliigese probleeme on põhjustatud ümbritsevate kõõluste, sidemete ja limapaunade kahjustusest. Selle tagajärjel võivad tekkida näiteks kõõluse põletik, aga ka rebend. Vigastuste võimalikeks tekkepõhjusteks on lihaste kõhetumine ja vähene kasutamine, ülekoormus ja trauma.

Eakatel inimestel põhjustab tugi-liikumiselundkonna poole pealt enim probleeme põlvevalu. Enamasti on selle põhjuseks osteoartroos ehk liigeste kulumise haigus. Artoosi puhul on kahjustunud ja põletikust haaratud terve liiges. Põlveliigese osteoartroosi korral hävineb esmalt põlveliigese kõhr, mille tagajärjel toimuvad muutused ka ümbritsevates kudedes. Esmalt rakendatakse konservatiivset ravi - erinevad ravimid, sh valuvaigistid, lisaks füsioteraapia. Tõsise kahjustuse korral teostatakse liigese endoproteesimine ehk paigaldatakse kunstliiges.

Ka puusaliigeses võib esineda artroosi - selle ravitaktika sarnaneb põlveliigese omale. Lisaks artroosile on üks puusaliigese endoproteesi paigaldamise näidustusi näiteks kukkumise tagajärjel tekkinud luumurd.

Samas ei esine puusaliigese probleeme vaid täiskasvanutel. Puusaliigese düsplaasia on üks sagedasemaid kaasasündinud defekte. Tegemist on puusaliigese ebaküpsusega, mille korral on puusanapp ja reieluupea arenenud puudulikult. Mida varem haigus avastatakse, seda lühem ja parema tulemusega on ravi. Seetõttu kontrollitakse kõiki vastsündinuid selle haiguse suhtes.

Seljaprobleemid

Umbes neli inimest viiest kaebab oma elu jooksul vähemalt korra seljavalu üle. Kõige sagedamini tekitab probleeme alaselg. Seljavalu põhjuseid on väga erinevaid - nõrk lihastoonus, ülekaal, raske füüsiline töö, elustiil, lihashaigused, traumad. Traumade ja raske füüsilise töö tagajärjel võib tekkida lülisambas lülivaheketaste nihestus, mille tagajärjel hakkavad lülivahekettad suruma närvidele, põhjustades tugevat valu. See seisund, mida tuntakse radikuliidina, kipub isegi pärast esmast paranemist korduma. Enamasti piisab seisundi leevendamiseks elustiilimuutustest (treening, ergonoomilised töövõtted jne), valuvaigistitest, lihaslõõgastitest, massaažist. Rasketel juhtudel, kui on tekkinud näiteks alakeha ja jalgade halvatus, osutub vajalikuks seljaoperatsioon.

Traumad, ülekoormusvigastused

Teised sagedasemad traumade tagajärjel tekkivad haigused on näiteks erinevad põlvesiseste struktuuride ehk meniski ja ristatisidemete rebendid. Liigesesiseste probleemide nägemiseks, diagnostikaks ja raviks kasutatakse sageli protseduuri nimega artroskoopia, mille käigus sisestatakse väikeste lõikehaavade kaudu liigesesse kaamera ja vajadusel (näiteks vea kõrvaldamiseks) ka teised instrumendid.

Trauma tagajärjel võib eriti noorematel inimestel ja sportlastel tekkida kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse rebend, mille omapäraseim tunnus on võimetus tõusta kikivarvule. Kannakõõluse rebendi korral on vajalik kirurgiline ravi. Värske trauma korral õmmeldakse kannakõõlus kokku, ammu tekkinud rebendi korral on üheks lahenduseks kannakõõluse plastika. Harvadel juhtudel saab rakendada konservatiivset ravi (kips, spetsiaalne ortoos).

Väänamistele, kukkumistele ja muudele peamiselt spordiga seotud traumadele on aldis ka hüppeliiges - selle piirkonna sidemete venitused ja rebendid on äärmiselt sageliesinevad vigastused.

Üheks omapäraseks, sageli ülekoormusest või traumast tingitud haiguseks on karpaalkanali sündroom, mida esineb enim keskealistel naistel. Karpaalkanali sündroomi põhjuseks on randmekanali ehk karpaalkanali ahenemine, mille tagajärjel tekib pidev surve kanalist läbi kulgevale närvile. Selle sümptomiteks on valu randmepiirkonnas ja labakäes, millega kaasnevad tuimus ja suremistunne pöidlapoolsete sõrmede peopesa poolses osas. Sageli annab konservatiivne ravi (puhkus, ortoosid, füsioteraapia) väga hea tulemuse, kuigi keerukamatel juhtudel võib vajalikuks osutuda lõikus.

Teine käelabaga seotud haigus on Dupuytreni kontraktuur, mille põhjuseks on pihukilekõluse (palmaaraponeuroosi) paksenemine ning ühe või mitme sõrme kõverdumine. Sagedamini on haaratud 4. ja 5. sõrm. Haiguse kulgedes sõrmede liikuvus väheneb, kuni lõpuks on sõrmed täielikult kõverdunud ja liikumatud. Arvatakse, et haigus on peamiselt päriliku eelsoodumusega, aga riski suurendavad näiteks ka suitsetamine, alkoholi tarbimine, reumatoidartriit, traumad ja raske füüsiline töö. Kahjuks on haigust võimalik erinevate meetoditega leevendada, kuid mitte välja ravida.

Jalgadega seotud vaevused

Hallux valgus, mille korral on suur varvas sisse pöördunud, on üks sagedasemaid jalalabaga seonduvaid probleeme. Selle põhjuseks on suure varba pikitelge hoidvate lihaste nõrgenemine. Suur varvas on näiteks kitsaste/ebasobivate jalatsite järjepideva kandmise tagajärjel pöördunud järgmise varba poole või peale. Varases staadiumis piisab sageli massaažist, ortooside kandmisest, ultraheli- ja elekterravist. Raskematel juhtudel sekkutakse kirurgiliselt.

Lampjalg on labajala kaasasündinud või omandatud moondumine, mis väljendub pöia piki- ja ristivõlvide lamenemises. Põhjusteks võivad olla närvi- ja lihasehaigused, aga ka ebasobilike jalatside kandmine. Seisund võib olla kaebusteta, aga esineda võivad ka jalalaba ülekoormusest tingitud väsimusvalud. Samas tuleb meeles pidada, et väikelastel on tallavõlvi puudumine teatud vanuseni täiesti normaalne. Normaalse tallavõlvi arengule aitavad kaasa näiteks paljajalu käimine ja spetsiaalsed harjutused.

Analoogselt lampjalgsusele on ka x-jalad ja o-jalad teatud vanuses normikohane leid. Kõik lapsed sünnivad o-jalgadega. 2.-3. eluaastal esineb kerge x-jalgsus ning alles kooliea saabudes on jalad võrdlemisi sirged. Olulise, sümptomeid põhjustava deformatsiooni korral on aga ortopeedi konsultatsioon kindlasti näidustatud.

Näita rohkem

Teenused

  • Seljaoperatsioonid

    • Lülisamba kanali operatsioon

      2000–7000 €
      Otsi kliinikuid

      Lülisamba kanali lõikus on kirurgiline protseduur nimmeradikuliidi, väljasopistunud lülidevahelise diski ja spinaalstenoosi raviks. Operatsiooni käigus vähendatakse survet spinaalkanalile, vabastatakse pitsunud närvijuur ning taastatakse lülisamba rüht. Operatsiooni näidustuseks on püsiv ehk krooniline konservatiivsele ravile (ravimid ja füsioteraapia) allumatu seljavalu, mis raskendab käimist või põhjustab alajäsemete nõrkust ja tuimust. Seljanärvide pitsumine võib põhjustada ka urineerimis- või defekatsiooni (kakamine) probleeme – sellisel juhul on üldiselt näidustatud kiire operatiivne ravi. Voodist tõusmine on lubatud juba operatsioonile järgneva päeva õhtul, kuid säästvat režiimi tuleb jälgida 4-6 nädalat pärast lõikust.

  • Vastuvõtt

    • Ortopeedi vastuvõtt

      25–132 €
      Otsi kliinikuid

      Ortopeed on kirurgia valdkonna eriarst, kes tegeleb inimese  skeleti ja tugiaparaadi (luud-liigesed, sidemed, kõõlused, lihased) krooniliste ja ägedate haiguste diagnostika, jälgimise ja raviga. Esmasel vastuvõtul teostab ortopeed reeglina patsiendi läbivaatuse ja määrab vajalikud uuringud ning analüüsid. Samuti nõustab ortopeed patsienti luu- ja liigessüsteemi haiguste ennetuse ja edasise ravi osas.