Günekoloogia

Günekoloogia

Günekoloogia all mõistetakse teadust naise organismi ehitusest ja talitlusest, selle eripäradest, naistehaigustest ning nende ennetamisest, diagnostikast ja ravist. Lisaks kuulub günekoloogia alla ka sünnitusabi. Günekoloogid tegevad äärmiselt erinevate probleemide ja seisunditega: menstruaaltsükli häired,  rasestumisvastased vahendid, nakkushaigused, uriinipidamatus, viljatus, kasvajad. Järgnevalt tutvustamegi põgusalt mõningaid enamlevinud günekoloogilisi probleeme ja protseduure.

Üks günekoloogide lai töövaldkond on hormoonravi määramine. Selle alla kuuluvad nii kontraseptsiooni ehk rasestumisvastaste vahendite alane nõustamine ja nende määramine kui ka hormoonasendusravi määramine üleminekueas naistele, et parandada elukvaliteeti ja lisaks vähendada osteoporoosiriski.

Viljatusravi all mõeldakse peamiselt kunstlikku viljastamist, kuigi viljatusravi esmasteks etappideks on viljatuse põhjuse väljaselgitamine ja kergematel juhtudel nende kõrvaldamine. Teatud juhtudel osutub vajalikuks kehaväline viljastamine. ICSI on IVF protseduuri alaliik, mida kasutatakse eelkõige mehepoolse viljatuse korral. ICSI protseduuri korral valitakse spermaproovist välja üks seemnerakk, mis süstitakse otse munarakku. Viljastatud munarakku kasvatatakse inkubaatoris paar päeva ning tulemusena tekkiv(ad) embrüo(d) siirdatakse seejärel emakasse. Allesjäänud embrüod külmutatakse, et neid hiljem vajadusel kasutada. IVF on maailmas enim kasutatav viljatusravi meetod, mida kasutatakse peamiselt naistepoolse viljatuse korral. ICSI protseduurist on erinev selle esimene pool, kus naisel kutsutakse hormoonravi abil esile nö superovulatsioon. Valminud munarakud kogutakse narkoosis ultraheli kontrolli all, et need seejärel mehelt saadud seemnerakkudega viljastada.

Günekoloogilised kasvajad võivad olla nii hea- kui pahaloomulised. Seetõttu on ka nende diagnostika ja ravimeetodid äärmiselt erinevad. Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate ravis kasutatakse lisaks operatiivsele raviks sageli ka keemia- ja/või kiiritusravi. Kuna naissuguelundite talitlus mõjutab terve organismi talitlust ja vaimset tervist, on oluline pöörata ravis tähelepanu ka sagelu ravijärgselt tekkivatele hormonaalsetele häiretele. Laialdaselt on kasutusel emakakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringud, et avastada pahaloomuline protsess võimalikult varakult.

Ultraheli on günekoloogias üks enamlevinud diagnostikameetodeid. Ultraheli puhul kasutatakse üle 20 000 hertsiseid helilaineid inimkeha sisemuse visualiseerimiseks. Ultraheli abil on võimalik mõõta isegi vere voolukiirust suuremates veresoontes.

Laparoskoopia näol on tegemist endoskoopilise operatsioonimeetodiga. See tähendab, et antud protseduuri käigus viiakse väikeste avauste kaudu kõhuõõnde spetsiaalsed instrumendid ja kaamera. Tänapäeval on laparoskoopiliselt võimalik teostada paljusid günekoloogilisi protseduure: näiteks eemaldada liiteid, teatud paiknemisega emakamüoome, munasarja tsüste, endometrioosi koldeid, sulgeda verejooksu, teostada steriliseerimist. Laparoskoopiliselt teostatakse ka näiteks munasarjade drillimist, mida kasutatakse polütsüstiliste munasarjade puhul esineva viljatuse raviks. Lisaks on võimalik laparoskoopiliselt kontrastaine abil kontrollida, kas munasarjad on läbitavad ja kahjustusteta. Laparoskoopia suureks eeliseks avatud lõikuse ees on kiirem paranemine ja tunduvalt väiksemad armid.

Laparotoomia puhul on aga tegemist lõikusega, mille käigus tehakse kõhule suurem lõikehaav, mis võimaldab paremat ligipääsu kõhuõõnele. Laparotoomiat kasutatakse sageli juhtudel, kui haiguse olemus ei ole selge ning diagnoos loodetakse panna lõikusel nähtu põhjal.

Hüsteroskoopia on nii diagnostika- kui ravimeetod, mille abil vaadeldakse emakaõõnt seespoolt. Protseduuri käigus viiakse kaameraga varustatud instrument emakasse ja vaadeldakse emaka sisemust, et tuvastada haiguse võimalikud põhjused ja vajadusel neid ravida.

Näita rohkem

Teenused

  • Munasarjade operatsioonid

  • Günekoloogilised protseduurid

    • Hüsteroskoopia

      402–3224 €
      Otsi kliinikuid

      Hüsteroskoopia on väheinvasiivne emakaõõne uuringumeetod hüsteroskoobi abil. Hüsteroskoopiast on kasu mitmete probleemide ja haiguste diagnoosimisel, näiteks saab täpsustada vererohkete menstruatsioonide, menopausijärgsete veritsuste, korduvate varasraseduste katkemiste ja viljatuse võimalikke põhjusi. Hüsteroskoopia teostatakse üldnarkoosis.

    • Hüsteroskoopia koos protseduuriga

      599–3800 €
      Otsi kliinikuid

      Hüsteroskoopia on väheinvasiivne emakaõõne uuringu- ja ravimeetod hüsteroskoobi abil. Hüsteroskoopia ajal on võimalik avastada ja koheselt lahendada emakasisest patoloogiat, eemaldada võõrkehasid, võtta koeproovi (biopsiat) ning eemaldada polüüpe ja väiksemaid müoome. Hüsteroskoopia teostatakse üldnarkoosis.

    • Diagnostiline laparoskoopia

      478–1027 €
      Otsi kliinikuid

      Diagnostiline laparoskoopia on tänapäeval kõige informatiivsem diagnostikameetod günekoloogias.  Protseduuri ajal viiakse läbi väikeste nahalõigete kõhuõõnde peen kaameraga toru (laparoskoop) ja haaraja, mis aitab vaatlusvälja manipuleerida. Nende vahendite abil saab arst detailselt vaadata reproduktiivorganeid (emakas, munajuhad, munasarjad) ning vajadusel võtta koeproovi (biopsiat) või rakendada koheselt kirurgilist ravi. Protseduur teostatakse üldnarkoosis.

  • Vastuvõtt

    • Günekoloogi vastuvõtt

      5–210 €
      Otsi kliinikuid

      Günekoloog ehk naistearst on naise reproduktiiv- ehk suguelundite süsteemi ning rindade tervisega tegelev eriarst. Günekoloog teostab günekoloogilist ehk suguelundite läbivaatust, aitab valida sobiva rasestumisvastase vahendi või planeerida ja jälgida rasedust. Samuti teostab naistearst vajadusel ultraheliuuringu või määrab lisaanalüüse (PAP-test, suguhaigused, hormoonide taseme kontroll). Günekoloogid tegelevad naiste viljatuse diagnostika ja raviga. Naistearsti kontrollil on soovitatav käia regulaarlselt vähemalt üks kord 1-2 aasta jooksul.